Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused

Suund

Vale suund

Transport ja liikuvus Ilm ja kliima Riik DPSIR: Surve

Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.

Tableau embed – Kasvuhoonegaasideheitkogused

Transpordisektor on heite mahult energeetikasektori järel suuruselt teine alakategooria. Sektori heitkogus vähenes oluliselt pärast 1991. aastat, kui pärast Eesti iseseisvumise taastamist kasvasid kütusehinnad ning esines probleeme kütusega varustamisel. Alates 1992. aastat on sektori heitkogust suhteliselt stabiilselt kasvanud, jõudes 2007. aastaks 1990. aasta tasemeni.
Kasv on toimunud peamiselt maanteetranspordis, mis 2023. aastaks moodustas ligikaudu 95% sektori heitkogusest. Maanteetranspordi olulisimaks osaks on sõiduautod. Sealjuures ei ole sõidukite säästlikumaks muutumine KHG heidet alla toonud, kuna läbitud kilometraaž suureneb, sh tehakse palju sõite kuni 5 km vahemaadel.
Sektori heitkogust mõjutab enim kütuste kasutamise maht maanteetranspordis, mis omakorda sõltub majanduse olukorrast, veetavate kaupades mahust, ühistranspordi kasutajate arvust, liikumispiirangutest (nt COVID-19) jne.

Põhjalikum ülevaade Eesti poliitikakujundamise vaatest on leitav Kliimaministeeriumi veebilehelt, rahvusvaheliselt võrreldav vaade siit ning Euroopa Liidu riikide andmed EEA veebilehelt.

Märksõnad: transport, kasvuhoonegaasid, heitkogused

Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026

Vaata kõiki mõõdikuid